KELLELE SEE KODULEHT MÕELDUD ON?
Sellel kodulehel leiavad koolieelses eas olevate laste vanemad infot ja nõuandeid seoses laste eneseteenindusoskustega. Eneseteenindamine eelkoolieas seostub elementaarsete hügieeni-, riietumis-, söömis- ja korraharjumuste kujundamise ning kinnistamisega nii päevahoiu kui ka kodu kasvatusprotsessis.
Lisaks sellele on kodulehel mitmeid huvitavaid pilte, videosid, mänge ja helifaile, mida saab koos lapsega nautida või kasutada abistava vahendina kindla oskuse kujundamisel.
Aitame lastel enesekindlalt öelda “MINA OSKAN!”
MIS ON ENESETEENINDUSOSKUSED?
Eelkoolieas on väga oluline selliste harjumuste ja käitumisoskuste väljakujunemine, mis tagab lapsele iseseisvuse eneseteenindamisel.
Eneseteenindamise oskuste omandamine väikelapseeas (1-3a) toimub jälgides ja matkides, kuid enamasti siiski pidevalt tegevusi korrates ja harjutades. Harjutamine ongi kolme esimese eluaasta tähtsaim praktiliste kogemuste omandamise ja oskuste kinnistamise viis.
Tähtis on ka teada, et lapse tegevus õnnestub paremini siis, kui tegevuse eesmärk on seotud mängulise või emotsionaalse motiiviga.
Tähtis on kujundada lastes positiivne suhtumine söömisse, lõunauinakusse, riietumisse, hügieeni- ja korraharjumustesse. Täiskasvanu ei tohiks pidurdada lapse õppimise soovi ning oskuste omandamist sellega, et püüab tema eest ea- ja jõukohaseid toiminguid ise ära teha! Laps peab saama katsetada, proovida ja pusida. Kui esimese, teise või kolmanda korraga kõik veel välja ei tule, peab last julgustama ja motiveerima – küll lõpuks kõik välja tuleb!
Eneseteenindamise oskused täienevad märgatavalt eelkoolieas (4-7 eluaastal), mil lapse teadmiste ja kogemuste pagas lisab käitumisele tublisti enesekindlust. Järjest rohkem hakkab laps saavutama soovitud tulemust iseseisvalt, tema tegutsemine muutub sihikindlamaks. Huvi ja sisemine motivatsioon tegutsemiseks ning õppimiseks on selles vanuses väga tugev. Samas on laps siiski veel püsimatu, ta tüdineb kiiresti, otsib vaheldust ja vahetab seetõttu sageli tegevusi.
Tahtepingutust motiveerivad kindlasti kiitus ja iseseisva toimetuleku tunnustamine täiskasvanu poolt.
Eelkooliea lõpuks kujunevad lastel järjekindla ja sihipärase harjutamise tulemusena eneseteenindamises vilumused, mis väljenduvad eelkõige püsivates korra- ja hügieeniharjumustes
Elementaarste eneseteenindamise oskuste kujundamine tähendab seda, et juba väikelast õpetatakse:
• Iseseisvalt ja puhtalt sööma, õigesti lusikat ja kahvlit hoidma, tassist jooma.
• Hambaid õigesti pesema.
• Taskurätti kasutama ja iseseisvalt nina nuuskama.
• Käsi seebitama, pesema ja kuivatama ning varrukaid üles keerama enne pesemist.
• Juukseid kammima ja oma välimust peeglist märkama.
• Iseseisvalt tualeti vajadust märkama ja tualetii kasutama.
• End ise riidest lahti võtma ja riidesse panema, riideid ja jalatseid kappi või selleks määratud kohta asetama.
• Vaikselt voodis püsima ja end välja puhkama.
Kikas, E. (2008). Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Sellel kodulehel leiavad koolieelses eas olevate laste vanemad infot ja nõuandeid seoses laste eneseteenindusoskustega. Eneseteenindamine eelkoolieas seostub elementaarsete hügieeni-, riietumis-, söömis- ja korraharjumuste kujundamise ning kinnistamisega nii päevahoiu kui ka kodu kasvatusprotsessis.
Lisaks sellele on kodulehel mitmeid huvitavaid pilte, videosid, mänge ja helifaile, mida saab koos lapsega nautida või kasutada abistava vahendina kindla oskuse kujundamisel.
Aitame lastel enesekindlalt öelda “MINA OSKAN!”
MIS ON ENESETEENINDUSOSKUSED?
Eelkoolieas on väga oluline selliste harjumuste ja käitumisoskuste väljakujunemine, mis tagab lapsele iseseisvuse eneseteenindamisel.
Eneseteenindamise oskuste omandamine väikelapseeas (1-3a) toimub jälgides ja matkides, kuid enamasti siiski pidevalt tegevusi korrates ja harjutades. Harjutamine ongi kolme esimese eluaasta tähtsaim praktiliste kogemuste omandamise ja oskuste kinnistamise viis.
Tähtis on ka teada, et lapse tegevus õnnestub paremini siis, kui tegevuse eesmärk on seotud mängulise või emotsionaalse motiiviga.
Tähtis on kujundada lastes positiivne suhtumine söömisse, lõunauinakusse, riietumisse, hügieeni- ja korraharjumustesse. Täiskasvanu ei tohiks pidurdada lapse õppimise soovi ning oskuste omandamist sellega, et püüab tema eest ea- ja jõukohaseid toiminguid ise ära teha! Laps peab saama katsetada, proovida ja pusida. Kui esimese, teise või kolmanda korraga kõik veel välja ei tule, peab last julgustama ja motiveerima – küll lõpuks kõik välja tuleb!
Eneseteenindamise oskused täienevad märgatavalt eelkoolieas (4-7 eluaastal), mil lapse teadmiste ja kogemuste pagas lisab käitumisele tublisti enesekindlust. Järjest rohkem hakkab laps saavutama soovitud tulemust iseseisvalt, tema tegutsemine muutub sihikindlamaks. Huvi ja sisemine motivatsioon tegutsemiseks ning õppimiseks on selles vanuses väga tugev. Samas on laps siiski veel püsimatu, ta tüdineb kiiresti, otsib vaheldust ja vahetab seetõttu sageli tegevusi.
Tahtepingutust motiveerivad kindlasti kiitus ja iseseisva toimetuleku tunnustamine täiskasvanu poolt.
Eelkooliea lõpuks kujunevad lastel järjekindla ja sihipärase harjutamise tulemusena eneseteenindamises vilumused, mis väljenduvad eelkõige püsivates korra- ja hügieeniharjumustes
Elementaarste eneseteenindamise oskuste kujundamine tähendab seda, et juba väikelast õpetatakse:
• Iseseisvalt ja puhtalt sööma, õigesti lusikat ja kahvlit hoidma, tassist jooma.
• Hambaid õigesti pesema.
• Taskurätti kasutama ja iseseisvalt nina nuuskama.
• Käsi seebitama, pesema ja kuivatama ning varrukaid üles keerama enne pesemist.
• Juukseid kammima ja oma välimust peeglist märkama.
• Iseseisvalt tualeti vajadust märkama ja tualetii kasutama.
• End ise riidest lahti võtma ja riidesse panema, riideid ja jalatseid kappi või selleks määratud kohta asetama.
• Vaikselt voodis püsima ja end välja puhkama.
Kikas, E. (2008). Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
